Loovtöö

 Tsauki!

  Ongi käes see viimane postitus. Tänasega võin lõpuks öelda, et minu loovtöö on lõplikult valmis. Jäänud on vaid loovtöö kaitsmine, selle pärast ma eriti ei muretse. Olen endas kindel ning usun, et kõik läheb hästi. 
 Ent mis ja kuidas siis lõpuks valmis, te küsite. Kohe selgitan seda kõike täpsemalt, alustades algusest. Samuti tuletan meelde, et absoluutselt kõik materjalid on pärit kas taaskasutuskeskusest, mõnest muust kaltsukast või meie enda kodust, vanade asjade hulgast. Niit jms detailid olid meil ka enamasti juba kodus olemas. Niisiis esimesena valmis kleit. Materjalid, mida selle jaoks kasutasin olid järgmised: kleit sinise satsiga, vanad tüllkardinad, teksapüksid(üks säär). Kleidi õmblemise juures läks enim aega tüllist satsi niidile voltimisega ja siis selle kleidi alla äärde õmblemisega. Teksapükste säärest varukaga oli veidi lihtsam, ent teksa on ise üsna tugev materjal ja sääre kleidi külge traageldamine oli samuti üsna aegavõttev. Kleit valmis sellegipoolest ühe päevaga.
 Järgmisena valmisid teksapüksid. Selle jaoks kasutasin teksapükse ja juba eelmainitud tüllkardinaid. Neid teksapükse ostes teadsin ma, et pean neid väiksemaks tegema, aga peale selle ei teadnud ma veel, mida nendega peale hakata. Arutlesime juhendajaga/emaga ning otsustasime kaks asja kombineerida. Lõikasin teksapüksid küljeõmblustest lahti, siis lõikasin neid veidi kitsamaks ning õmblesin kahe poole vahele tüllkardinast väljalõigatud ning niidile aetud satsi. Peale seda mõtlesin esialgu veel miskit lisada, ent hiljem otsustasin need jätta nii nagu on. 
 Samal päeval, kui teksapükstega tegelesin, avastasin veidi riide ülejääke ning otsustasin ka neist midagi meisterdada. Ühtedel ostetud teksapükstest oli samat värvi teksariidest punutud vöö. Sellest tegin ma kleidi juurde choker-i. Selle jaoks olid mul kõik lisatarvikud samuti kodus olemas. Vööd jäi veel alles ning ma meisterdasin sellest ja tüllkardina juppidest kingadele lipsud. Riideese,mis valmis järgmisena osutus lõpuks ebavajalikuks, aga räägin sellest siiski. Nimelt õmblesin ma järgmisena valmis teksajaki, mis pidi sobima teksapükste ning hiljem valmiva pluusi peale. Täiesti tavalisele teksajakile õmblesime varukate otsa ning krae külge vanast laste kasukast leopardi mustrilise karva. Olin sellega alguses ausalt öeldes isegi väga rahul. Ma tulen selle jaki juurde veel hiljem tagasi. Peale jaki valmimist olin ma väga elevil, sest teha oli jäänud vaid üks asi. See oli pluus. Materjalid, mida kasutasin on järgmised: siidist öösärk, tüllkardinad ning lukk, mille kodust õmblustarvete kohvrist leidsime. Ostetud öösärk oli üsna suures suuruses, niiet otsustasin selle hoopiski õmblustest täiesti lahti harutada ning Burda lõike järgi täiesti uue õmmelda. Lõikasime juhendaja abiga riidest pluusi pooled välja ning õmblesin need siis tasapisi kokku. Seljataha oli tarvis õmmelda lukk, sellega seoses ilmnes ka üks probleem. Ma ei saanud sellega üldse hästi hakkama ja olin valmis selle juba nurka viskama. Juhendaja andis mulle aga head nõu ja aitas veidi, kuni see lukk ka lõpuks külge sai. Järgmisena tekkis veel üks pisike probleem. Lukk oli lühem, kui pluus ise ning seetõttu, pidin lukust alla poole kuni särgi alumise ääreni, kahe lahtise poole vahele, õmblema alguses kuldse öösärgi riideriba ning siis tüllkardina riba. Sellega läks üsna palju aega ja pusimist, aga sain lõpuks ikkagi hakkama. Pluus oli aga ikkagi kuidagi igav ja ma tahtsin midagi lisada. Niisiis tulin ideele tüllkardinast pluusi kaeluse äärde väikene sats teha. Selleks ajasin jälle tüllist välja lõigatud riba niidile ning õmblesin selle abiga pluusi külge. Ka pluus oli lõpuks valmis saanud. 
  Jõuame nüüd tagasi too jaki juurde, millest ma enne rääkisin. Peale pluusi valmimist olin üdini õnnelik ja hakkasin kõiki asju selga proovima. Korraldasin isegi pisikese fashionshow, et kõigile oma tehtud riideid näidata. Panin esimesena selga äsjavalminud pluusi, teksapüksid, teksajaki ja kontsakingad. Vaatasin peeglisse ning sain silmapilgust aru, et midagi on valesti. Jakk, mille tegemine oli mul nii kaua aega võtnud, ei sobinud mitte kuidagi ülejäänud riietega kokku. Kutsusin kiirelt juhendaja/ema ning arutasime mida teha. Koos jõudsime arusaamani, et jakk ei sobi üleüldiselt teiste asjadega kokku ning tuleks kõrvale jätta. Mul oli veidi kahju, sest mulle meeldis teksajakk väga ent ma ei lasknud sel ennast kõigutada.
 Just nii valmiski kõike kokku võttes minu mini-kollektsioon.
Mõned päevad peale seda läksin koos kahe sõbrannaga pildistama. Tegime seda minu sõbranna kodu lähedal jõe ääres. Ainuke veidi tüütu asi oli see, et pidin ühe komplektiga pildid ära tegema ning siis vahepeal tagasi maja juurde kõndima, toas riided ära vahetama ja seejärel jõe äärde tagasi jalutama. Saime lõpuks pildid tehtud ing lootsime, et vähemalt mõni neist sobib. Õues oli külm ning päike oli täielikult loojumas, seetõttu ei olnud meil väga kaua aega piltide tegemiseks. Hiljem tõmbasime pildid arvutisse ning vaatasime need üle. Peale seda jäigi vaid kirjutada viimane blogipostitus ning siin ma nüüd olen. Minu loovtööd kajastavat blogi jäävad lõpetama pildid, kus ma enda tehtud riideid kannan.

Hei!

  Jälle on möödas veidi aega, aga nüüdseks on valmis juba kaks riideeset- püksid ja kleit ning samuti said just valmis kingad, väikese lisana valmistasin ka chokeri stiilis kaelakee. Teha on jäänud vaid pluus, see ei tohiks enam kaua võtta. Tean täpselt, mida teha ning kujutluspilt pluusist on samuti silme ees. Nüüd tuleb vaid õmmelda ja loota, et kõik läheb nagu plaanitud. Nüüd räägiksin täpsemalt sellest, millised olid tööprotsessi käigus tekkinud muudatused ning milleni ma lõpuks jõudsin. Niisiis oli mul algselt plaanitud moekollektsioon, millesse kuuluvad viis riideeset k.a kingad. Täpsemalt püksid/teksad, pluus, kleit/pükskostüüm, jalanõud ning jakk/mantel. Aja jooksul see aga muutus, sest välja mõelda võib ju kõike, aga materjale selle jaoks leida, just nii lihtne ei ole. Samuti muutusid ideed ning uusi ja veel huvitavamiad mõtteid aina lisandus. Ostsin kokku palju asju, millest mõned jäid ka kasutamata, mõned asjad asendusid teistega ning muutusi tegin viimase hetkeni. Nagu mainitud, pidi komplekti kuuluma ka jakk, mis oli valmiski õmmeldud. Teiste asjade valmides avastasin hoopis, et sinna konkreetsesse komplekti see ei sobigi. Olin küll vaeva näinud ent ma ei olnud sellega rahul ning otsustasin seda mitte kaasata. Nii jäidki lõplikusse komplekti teksapüksid, pluus, kingad, kleit ning väikese lisana otsustasin teha ka kaelakee. Järgmises postituses, mis ilmselt jääb ka viimaseks, näete juba minu töö lõpptulemust ning asjakohast pildimaterjali.
-19.03.2017






Tere, jälle!

 On möödunud veidi aega pärast eelmist postitust. Nüüdseks tegelen juba pikka aega sobitus-ning õmblemistöödega. Kõige raskem osa on siiani siiski olnud asjade välja valimine, sest kui tead mida teha ja materjalid olemas, läheb edasine töö juba sujuvalt. Minu juhendajaks on minu ema, kes annab mulle kõiges head nõu ning on muidu abiks. Õmblemises esineb samuti vahete-vahel keerukaid kohti, siis on ta mulle eriti suureks abiks. Õmblemise käigus olen pidanud ka üht-teist muutma ning algseid jooniseid ümber tegema. Sellega pidin lihtsalt leppima, sest seda kõike põhjustasid  peamiselt materjalid, mida second-handidest leida ei suutnud. Üldiselt olen siiani, aga kõigega mis valminud rahul ning tööprotsess laabub kui õlitatult.
Ma ei taha veel piltidega kõike ära anda, aga siin on pisike "sneak peek"  vaid ühest nüüdseks valminud riideesemest. Lisaks näete pilti ainukesest õmblusmasinast, millega ise toimetada oskan. -22.02.2017

Tsau!

 Huvitavate riiete ning muude detailide otsingud, on kestnud juba mõned ajad. Tean vist juba peast mis kesklinna taaskasutuskeskuses pakkuda on. Nende nädalate jooksul olen aga nii mõndagi leidnud. Tegelikult on olemas juba suur enamus asjadest mida lootsin sealt leida. Veel leidsin kodust vanade, kõrvale pandud riiete hulgast nii mõndagi, mida on võimalik kasutada. Ei ole just kõige lihtsam leida kindlates värvitoonides riideesemeid.  Lisaks tuleb ju kindlasti arvestada ka materjalidega.
 02.02.17

Hei!

 Sellel aastal on minu ülesandeks mõelda välja midagi uut ja huvitavat. See tähendab koostada loovtöö. Selles blogis hakkangi kajastama enda loovtöö protsessi. Mina otsustasin loovtöö projekti raames disainida ning valmis õmmelda ühe pisikese moekollektsiooni. Sellesse saavad kuuluma viis erinevat riideeset k.a kingad. Sellel kõigel on aga üks tilluke konks, materjalid kogun ma läbi taaskasutuse.
 Niisiis alustasin algusest, tuli koguda mõtteid, ma uurisin erinevaid lõikeid, materjale ja värvitoone mida kasutada. Teadsin, et tahan valida mõne huvitava värvikombinatsiooni ning enam-vähem nii ka läks. Kõik see uurimine ja mõtlemine viis mind ühel hetkel ka ideeni. Siiani ongi kõige raskem olnud valikute tegemine. Võmalusi on ju lõpmatuseni, kuid valik tuli siiski teha. Olen samuti visandanud välja ideid ning kirjutanud üles teisi huvitavaid mõtteid ja lahendusi. Järgmiseks plaaningi minna taaskasutuskeskusesse uudistama. Loodan, et leian sealt mis vaja.
 28.12.16